Miks eestlased sügisel nii sageli haigestuvad ja kas see on tõesti hooajalisus?

September. Lapsed lähevad tagasi kooli, kolleegid kontoritesse ning juba mõne nädala pärast köhivad ja aevastavad kõik ümberringi ning kurdavad kurguvalu. Igal aastal kordub sama.

Paljud nimetavad seda „hooajalisuseks“, justkui oleks sügis ise haigestumise põhjus. Teadus vaatleb seda aga teisiti.

Kas viirused on sügisel tõesti aktiivsemad?

Osaliselt küll. Mõned viirused, eriti rinoviirused, mis põhjustavad suurema osa külmetushaigustest, säilivad ja levivad jahedamas ning kuivemas keskkonnas tõhusamalt. Ka gripil on selge hooajaline levikumuster. See selgitab siiski ainult osa tervikust.

Olulisem on teine küsimus: miks on meie immuunsüsteemil just sügisel raskem viirustega toime tulla? Vastus ei peitu üksnes viiruste aktiivsuses, vaid ka muutustes, mis toimuvad inimese organismis aastaaegade vaheldumise ajal.

Kuus tegelikku põhjust, miks eestlased sügisel sagedamini haigestuvad

1. D-vitamiini taseme langus

See on tõenäoliselt üks olulisemaid ja kõige paremini dokumenteeritud põhjuseid. Suvel toodab organism päikesevalguse toimel naha kaudu D-vitamiini. Septembris muutub päikese langemisnurk väiksemaks ning D-vitamiini süntees nahas ei toimu enam sama tõhusalt. See muutus võib toimuda üsna kiiresti, vaid mõne nädala jooksul.

D-vitamiin ei ole ainult „luude vitamiin“. See reguleerib otseselt ka immuunsüsteemi rakkude, sealhulgas T-lümfotsüütide ja makrofaagide aktiivsust. Kui D-vitamiini tase veres langeb alla 30 ng/ml, võib immuunsüsteemi võime viiruseid ära tunda ja neutraliseerida väheneda.

D-vitamiini puudus on Eestis laialt levinud. Uuringud näitavad, et sügisel ja talvel puudutab see suurt osa elanikkonnast, sealhulgas inimesi, kes veetsid suvel palju aega õues.

2. Muutused unes ja ööpäevarütmi häirumine

Septembris muutuvad päevad lühemaks. See võib tunduda tühise asjaoluna, kuid bioloogiliselt tähendab see organismile märkimisväärset koormust.

Ööpäevarütmi ehk organismi sisemist bioloogilist kella reguleerib peamiselt valgus. Kui päevavalguse hulk järsult väheneb, peab keha sellega kohanema. Kohanemine võib kesta mitu nädalat.

Sel ajal võib uni muutuda pinnapealsemaks, ärkamisaeg ei pruugi enam kattuda organismi bioloogilise hommikuga ning melatoniini tootmine võib häiruda. Uni on aga üks immuunsüsteemi olulisemaid reguleerijaid. Sügava une ajal toodab organism tsütokiine, mis aitavad infektsioonidega võidelda.

Inimene, kes magab umbes kuus tundi, võib olla külmetushaigustele märgatavalt vastuvõtlikum kui inimene, kes magab seitse kuni kaheksa tundi.

Seetõttu ei ole magamiskeskkond sügisel ainult mugavuse, vaid ka tervise küsimus. Hingav ja naturaalne perkaalist, Tencelist või puuvillast voodipesu aitab kehal öö jooksul sobivat temperatuuri hoida ning loob paremad tingimused katkematuks sügavaks uneks. Sellise voodipesu leiate SAVAS Home kollektsioonist.

3. Laste kooli naasmine – tõhus viiruste levikuvõrgustik

Iga lapsevanem teab seda intuitiivselt, kuid tasub selgelt välja öelda: koolid ja lasteaiad on keskkonnad, kus viirused saavad eriti tõhusalt levida.

Sajad lapsed viibivad koos suletud ruumides, puudutavad arvukaid ühiskasutatavaid pindu ning viivad viirused seejärel koju vanemate, vanavanemate, vendade ja õdede juurde.

September ei tähenda seega ainult uue õppeaasta algust. See võib olla ka viiruslaine algus, mis levib kahe kuni kolme nädala jooksul koolidest ja lasteaedadest töökohtadesse ning kodudesse.

4. Tagasipöördumine siseruumidesse

Suvel veedame rohkem aega õues. Septembris naaseme kontoritesse, koolidesse, kauplustesse, ühistransporti ja teistesse suletud ruumidesse.

Rahvarohke ja halvasti ventileeritud ruum loob viiruste levikuks ideaalsed tingimused. Aerosoolid püsivad õhus kauem, lähikontaktide arv suureneb ning ventilatsioon ei ole alati piisav.

Ka Eesti kontorites ja koolides ei ole ventilatsioon alati piisav. COVID-19 pandeemia tõi selle probleemi selgemalt esile, kuid ei lahendanud seda kõikjal täielikult.

5. Stress ja immuunsüsteemi pärssimine

September on paljude eestlaste jaoks üks aasta stressirohkemaid perioode. Lapsed lähevad tagasi kooli, töötempo suureneb pärast suve, tähtajad lähenevad ja päevad muutuvad lühemaks.

Krooniline stress pärsib immuunsüsteemi otseselt kortisooli kaudu. Kortisool on organismi lühiajalise stressireaktsiooni jaoks vajalik, kuid püsivalt kõrge kortisoolitase võib vähendada lümfotsüütide tootmist ja aktiivsust.

See tähendab, et sügisel puutuvad paljud inimesed samaaegselt rohkem kokku viirustega ning nende organismil võib olla raskem neile vastu seista.

6. Muutused magamis- ja sisekeskkonnas

Sellest tegurist räägitakse harva, kuigi sellel võib olla otsene mõju tervisele.

Sügisel algab kütteperiood kodudes, koolides ja kontorites. Keskküte muudab õhu märgatavalt kuivemaks. Suhteline õhuniiskus võib siseruumides langeda 20–30 protsendini, kuigi optimaalseks peetakse tavaliselt 40–60 protsenti.

Kuiv õhk kuivatab nina ja kurgu limaskesti. Need moodustavad ühe organismi esimestest kaitseliinidest viiruste vastu. Kui limaskestad kuivavad, pääsevad viirused kergemini rakkudesse. Lisaks võivad viiruseid sisaldavad aerosoolid kuivas õhus kauem püsida.

Kas seda saab vältida? Mida ütleb teadus?

Üht universaalset lahendust ei ole, kuid on mitmeid meetmeid, mille tõhusust toetavad teadusuuringud.

D-vitamiin

Sügisel tasub kaaluda D-vitamiini sisaldavate toidulisandite kasutamist. Täiskasvanutele soovitatakse sageli 1000–2000 rahvusvahelist ühikut päevas, kuid täpse annuse määramiseks tuleks konsulteerida arsti või muu tervishoiutöötajaga.

Une kvaliteet

Hea uni ei ole luksus, vaid immuunsuse seisukohast hädavajalik. Uni on aeg, mil organism toodab aktiivselt valke ja teisi ühendeid, mis aitavad infektsioonidega võidelda.

Magamiskeskkonna parandamine – sobiv voodipesu, temperatuur ja pimedus – mõjutab otseselt une kvaliteeti. SAVAS Home’i hingav ja naturaalne voodipesu aitab kehal öö jooksul optimaalset temperatuuri säilitada ning toetab sügavat ja katkematut und, mis on immuunsüsteemi jaoks eriti oluline.

Õhuniisutaja

Õhuniisutaja võib olla investeering, mis tasub end ära juba esimese kütteperioodi jooksul. Kui hoida magamistoa õhuniiskus 45–55 protsendi juures, säilitavad limaskestad paremini oma loomuliku niiskuse ja kaitsefunktsiooni.

Füüsiline aktiivsus

Regulaarne mõõduka intensiivsusega liikumine tugevdab organismi üldist vastupanuvõimet. Liiga intensiivne treenimine ilma piisava taastumiseta võib anda vastupidise tulemuse, mistõttu on oluline säilitada tasakaal.

Kätehügieen

See võib kõlada tavalisena, kuid uuringud kinnitavad järjepidevalt, et käte pesemine on üks tõhusamaid haiguste ennetamise meetmeid. Eriti oluline on pesta käsi pärast ühistranspordi kasutamist, enne söömist ja pärast kokkupuudet haige inimesega.

Millal pöörduda arsti poole?

Paljud sügisesed haigused on viirusliku päritoluga ja mööduvad iseenesest seitsme kuni kümne päeva jooksul. Arsti poole tuleks siiski pöörduda, kui:

• kehatemperatuur ületab 39 °C ega lange rohkem kui kahe päeva jooksul;
• sümptomid kestavad üle kahe nädala;
• tekib tugev kurguvalu ilma köhata, sest see võib viidata bakteriaalsele infektsioonile;
• kuulute riskirühma, näiteks olete eakas, rase või põete kroonilist haigust.

Kokkuvõte

Sügis ise ei ole haigestumise põhjus. Pigem langevad kokku mitmed asjaolud, mis nõrgendavad organismi kaitsevõimet ja suurendavad samal ajal kokkupuudet viirustega.

D-vitamiini taseme langus, unehäired, stress, kuiv õhk ja suurem kokkupuude viirustega mõjutavad organismi üheaegselt.

Hea uudis on see, et paljusid neist teguritest saab kontrollida. Parem unekvaliteet, sobiv õhuniiskus ja piisav D-vitamiini tase võivad sageli anda rohkem kasu kui erinevad reklaamitavad tooted, mis lubavad immuunsust kiiresti „tugevdada“.